Minu selle aasta esimene fotojaht. Ei ole lihtsalt jõudnud. Paistab, et seda aega pole ka lähiaegadel juurde tulemas, ja seepärast proovin lihtsamalt läbi saada, loovutada ja loobuda ka nagu ei tahaks. Proovin siis edaspidi leida vaid ühe kõneka pildi. Ilma, et peaksin palju juurde kirjutama. Ja nagu kõik pildistamise sõbrad, loodan minagi, et minu jahile valitud pildike äratab teis vahel mõne tunde, mõtte, ehk koguni mälestuse. Ehk kommentaaride poolel paljastan ka oma enda, algselt pildi juurde kuuluva mõtte, eks näis..
***
Tämän vuoden ensimmäinen metsästyskeikka minulle. En vaan ole ehtinyt. Eikä aikaa ole luvassa enempää jatkossakaan. Joten koetan tänä vuonna löytää vaan yhden itseäni puhuttelevan kuvan, enkä pahemmin kommentoi sitä. Toivon, kuten kaikki kuvaamisen ystävät, että valitsemani kuva herättää jokaisessa jonkilaisen tunteen, ajatuksen, ehkä muistonkin. Oman alkuperäisen ajatuksen saatan paljastaa kommentien puolella.
Roostet pakutakse SIIN ka!
***
Ruostetta löytyy TÄÄLTÄKIN!
Kas vana arm ka roostetab...?
VastaaPoistaSee süda kuulub vist väga kirglikule inimesele. See ju suisa leegitseb.
VastaaPoistaPiparkooke sellega enam vist ei vormi :)
VastaaPoistaKa mul tulid seda pilti nähes kohe pähe laulusõnad "Kas vana arm ka roostetab? Ei ta roosteta...".
VastaaPoistaMõnusalt symboolne ja silmale kaunis vaadata. Rooste ja sära. Süda. Palju mõttedi tuleb. Tänud jagamast:)
VastaaPoistaJah, just, et ka vana roostetav süda jaksab veel tugevalt särada, kui õige hetk tuleb. Väga, väga hea foto siia teemasse!
VastaaPoistaKindlasti parim foto rooste teema juurde, mitmetähenduslik, hästi kinni püütud!
VastaaPoistaHuvitavalt aupaiste-tanud :)
VastaaPoistaVat seda nimetatakse kunstiks...
VastaaPoista;)
palju toredaid mõtteid! Tänud! Ise mõtlesin nende oma armsate kunagiste oskuste peale, mis pea kõik pisut rooste on läinud ja selle peale, et ka pisut juba roosteplekke peale saanud ja palju kogenud süda võib olla soe, ja suisa leegitseda :)
VastaaPoista