tiistai 30. marraskuuta 2010

Ei oo mun homma! Ei ole minu töö!

Eilen oli päivä täynnä talvisia touhuja. Pipareiden paistoa ja ulkoilu, neulomista ja kynttilöiden polttoa.
Nuorimmaisen kanssa pipareiden paisto on hauska, kunhan aikaa on yllin kyllin, parin pellillisen jälkeen alkoi tuntumaan, että jos jo pääsisin itekseni hoitamaan loput. Että Mies tuli sopivasti keittämään itselleen kahvia, koetettiin saada tyttö taikinan kimpusta kahvinkeitto hommiin.. Huonolla menestyksellä. Tyttö rypisti kulmiaan ja sanoi "Ei oo mun hommia, tä leipominen on nyt mun homma!"
***
Eilne päev oli täis talviseid tegemisi. Piparkookide küpsetamist, lumes müramist, soki kudumist ja küünalde põletamist. Pesamunaga küpsetamine on tore siis kui aega on lõputult, peale paari plaaditäit tuli tunne, et kui täna tahame valmis saada, oleks hea, et saaksin ise kähku lõpud ära tehtud. Ja kuna Mees tuli just kööki endale kohvi keetma, proovisime meelitada tirtsu kohvikeetja abiliseks. Aga edutult. Tirts kortsutas kulmi ja teatas "See pole minu töö, minu töö on nüüd küpsetamine!"





Varusteet mukana - äidillä kamera, tytöllä lapio - kävime läheisessä puistossa etsimässä lintuja ja lumitöitä. Eipä pahemmin onnistanut kumpaakaan, linnut kun näyttää lähteneen pakkasta piiloon ja traktorit olivat auranneet tiet. Mutta ei se nyt niin haitannut. Jotain pientä saatiin kumpikin.
***
Varustused kaasa - minul fotokas, tirtsul lumelabidas - käisime lähedases pargis otsimas linde ja tegemist vajavat lumetööd. Polnud eriti õnne kummalgi meist, linnud olid ilmselt läinud külma eest peitu ja traktorid olid olid kõik teekesed kenasti puhtaks lükanud. Aga ei hullu, midagi saime ikka mõlemad!



maanantai 29. marraskuuta 2010

Onko entiseen paluuta!? Kas tagasi vanadesse rööbastesse!?

Olen kaivannut vanhaa tapaani päivittä blogiani. Merkata ylös arkisia kuulumisia ja turhanpäiväisyyksiä. Viimeaikoina, kuten varmaan olette huomannut, on ollut sellaista harvemmin tarjolla. Jotenkin en enää ehdi. Mökkiasiat - ensin etsittiin mökkiä, nyt tietoa mökin kunnostamiseen yms. - vievät oman ajan. Valokuvaus kiinnostaa enemmän ja enemmän ja on sekin alkanut viemään hieman enemmän aikaani, en valita, se on kiva. Joten nyt mietin tässä, että miten tästä jatkaisin. Mökille on oma blogi odotamassa merkintöjä, mut onko siinä järkeä, kun en tätä yhtäkään blogia oikein kerkeä päivittämään? Vai teenko tästä blogista tällaisen sekametelisopan jossa on kaikkea koti-arjesta valokuvakokeiluihin ja mökinremppaan? Tuumailen tätä loppuvuoden. Sinne asti jatkaan täällä säännöllisen epäsäännöllisesti.
***
Olen pisut puudust tundnud oma vanast blogi kirjutamise viisist - kirjutada üles lihtsaid argiseid hetki. Viimasel ajal, nagu ehk olete märganud, on siin sellist vähem näha olnud. Kuidagi nagu aega ei piisa enam! Maakodu asjad - kõigepealt otsisime kohta, nüüd infot koha kordategemiseks - võtavad kõvasti aega. Pildistamine tõmbab ikka rohkem ja rohkem ja on seegi hobi hakanud viima rohkem aega - ma küll ei kurda, see on tore. Niisiis istun siin ja mõtlen, et kuidas edasi. Maakodule on jub aoma blogi ootamas ülestähendusi, aga kas sellel on mõtet, kui isegi seda üht blogi ei jõua tahtmist mööda täita? Või teeks hoopis sellest blogist sellise kompoti kus kõik asjad kenasti sagamini sees, argielu, foto-katsetused ja maakodu remont? Mõtisklen selle üle aasta lõpuni. Niikaua jätkan jõudumööda siin.

***********************************
Jep! Olen kokeillut jo hieman uutta kameraani :) Tänä kokeilin myös uutta kameran mukaan tullutta objektiivia. Nami! Nautin! Uusia ulottuvuuksia! :) Olen myös oppinut hieman lisää kuvien käsittelystä, nautin siitäkin :) 
***
Jah! Ja olen juba proovinud oma uut fotokat :) Täna proovisin ka uut kaameraga kaasa tulnud zoom-objektiivi. Nam!! Naudin! Uued võimalused! Olen saanud aega uurida ka fototöötlusprogramme, naudin ka sellest :)

Lentokonekuva on kuvattu keittiön ikkunasta kesken pipareiden paiston.
***
 Lennuki pilt on tehtud köögiaknast, keset piparkookide küpsetamist.

**********************************************
Mutta muita kuulumisia:
Käytiin viime viikolla koko perheen kanssa Tukholmassa. Oli ihan kiva reissu vaikka laiva keinuttelikin aikalailla. Tukholmassa ei paljon muuta ehitty, kun käytiin VasaMuseossa , sitä vanhaa laivaa katsomassa. Lapset tykkäs, niin me aikuisetkin. Kummasti saatiin siellä monta tuntia kulumaan, vaikka mies mennessä sanoikin, että hänelle varmaan riittäisi, jos kattelis ulkopuolelta ikkunasta.. :)))  Mutta ei hän silloin ois näitä mukavia immeisia tavannut :
***
Mis me siis siin teinud oleme:
Eelmisel nädalal käisime kogu perega Stokholmis. Oli täitsa vahva reis, hoolimata sellest, et laev kõikus vahepeal päris koledasti. Stokholmis eriti muud ei tehtud, kui käisime Vasa Muuseumis seda vana merest tõstetud laeva vaatamas. Lastele meeldis. Meile suurtele kah, kuigi Mees alguses teataski, et talle piisab kui väljaspoolt aknast sisse vaatab..  :)) Aga siis ta poleks ju nende toredate inimestega kokku saanud :






















***
Näin ne isommat lapset sitten yleensä mulle hymyilevät sitä "pepsodentti hymyä" jos heitä satun kuvaamaan :)
***
Nii need suuremad lapsed mulle siis tavaliselt naeratavad seda "pepsodent naeratust", kui neist pilt hakkan tegema :)

Laivan katosta löydettiin peili :)
***
Laeva laest leidsime peegli :)

sunnuntai 28. marraskuuta 2010

FOTOJAHT "Mäng". Valokuvametsästys "Leikki"

Las laps mängib, peaasi, et ei nuta. Nii minagi, kuigi väga laps nagu polegi, mängin ja ei nuta. Mängin lihtsalt lõbu pärast, ilma mingite pingete ja taotlusteta. Mina mängin näiteks selliseid "enne ja pärast" mänge. 
***
Antaa lapsen leikkiä, tärkeintä, ettei itke. Niin minäkin - vaikken enää lapsi olekaan - leikin, enkä itke. Leikin ihan huvikseni. Ilman paineita ja tavoitteita. Minä leikin esim. sellaisia "ennen ja jälkeen" leikkejä:


***



Õnneks mängumaa on nii suur ja lai, et lõppu ei paista. 
***
Onneksi leikkikenttä on niin iso ja leveä. ettei rajoja näy.



Teiste MÄNGUD leiad SIIT
***
Lisää LEIKKEJÄ löytyy TÄÄLTÄ

tiistai 23. marraskuuta 2010

Nyt on se hetki. Nüüd on õige aeg.

Nyt on se hetki..
 Palata takaisin mökki-asioihin.
 Lupasin palata asiaan vasta, kun paperit kourassa.
 Nyt sitten on. :)
 Mm. tämän takia en ole ehtinyt päivittämään blogia lähes viikkoon. 
Sinä aikana ollaan löydetty Virosta mökki, käyty se ensin katsomassa ja eilen sitten käytiin tekemässä paperit. Stratekisista mitoista nyt sen verran, että tonttia melkein 1,8 h,  osa siitä vanhaa omenatarhaa (pitäisi olla jotain 118 omenapuuta). Tontilla on sähköt, hyvä kaivo ja pihapiirissa ulkohuussi mukaan lukien 5 rakennusta (joista puolitoista rakennusta puretaan pois..  ei kuitenkaan huussia ;)
Asuinrakennuksen ulkomitat 9,35m x 6,60m - sisältää kaksi huonetta,  olohuoneeseen auki olevan pikkiriikkisen keittiön, sen olohuoneen ja  kamalan sisä-kuivakäymälän (poistaisin sen mielellään...) ja aika kivan kokoisen eteisen. Lisäksi on kuisti. Ihana valoisa kuisti. Yhdestä isosta piharakennuksesta löytyy sauna, tai ainakin jotain sen tapaista ;). Tällä hetkellä saunan kiuasviritys ja hormi näyttävät kylläkin hieman hengenvaaralliselta, mutta kyl me jo juhannuksena uuteen saunaan päästään. 
Remonttia piisaa.
 Seuraavaksi viideksi vuodeksi ainakin.
 Jos ei kymmeneksi. Katot pitäisi vaihtaa lähivuosina. Talon ulkovuoraus kaipaa vaihtaamista, ainakin osittain. Kaikki rakennukset pitäisi maalata. Sisältä pitää ehostaa lähes kaikki pinnat.  Niin että ensi kesänä aiotaan viettää siellä paljon, paljon aikaa..
Kuvia? Ei juuri nyt ole sopivia pahemmin tarjolla.. (Joskus sitten ehkä näitä ennen ja jälkeen kuvia)  Tosta saunan kiukaasta voin kyllä yhden kuvan laittaa ;) Sille kiukaalle on jo uusi paikka keksitty - se menee ehostettuna meidän tulevaan pihakeittiöön :)

***
Nüüd on õige aeg.
Tulla tagasi onni-projekti juurde.
Lubasin rääkida asjast alles siis kui paberid käes.
Nüüd on :)
Seepärast pole seda blogi ka viimase nädala jooksul eriti saanud kirjutatud. Selle nädala jooksul leidsime onni, käisime seda korra vaatamas ja eile siis käisime ja kirjutasime alla ostu-müügi lepingu. Tähtsamad andmed: krunt pea 1,8 h, sellest osa vana õunaaeda (peaks olema umbes 118 õunapuud..) Elekter on, kaev on korralik ja koos õue-kempsuga on hoovil kokku 5 ehitist (neist poolteist lähevad lammutamisele). 
Maja välismõõdud 9.35 x 6,60 m,  majas kakas magamistuba, suurde tuppa avatud pisike köök, see suur tuba, üpris kole kuivkäimla esiku nurgas ja päris kena suurusega esik. Ja veranda. Ühest hoovi-ehitisest leidsime ka sauna, pragusel kujul paistab küll pisut eluohtlik, aga eks jaanipäevaks saame korda. 
Tööd piisab. Järgmiseks viieks aastaks.
Või kümneks. Katused vaja lähiaastatel vahetada. Maja välisvooder vajab korrastamist. Kõik ehitised tuleks värvida. Seest tuleb üle käia kõik pinnad. Nii, et tuleval suvel veedame seal palju, palju aega. Pilte? Pole praegu eriti pakkuda. Eks jõuab veel. Aga panen nüüd siia pildi sellest veits ohtlikust saunast ;) See keris saab meid teenima meie tulevases õueköögis..  :)

no laitetaan sittenkin yksi kännykkä-kuva päärakennuksestakin... 
***
no panen ikka ühe mobiiliga tehtud pildi onnist kah..



keskiviikko 17. marraskuuta 2010

Lotta 10v! Lotta 10 aastane!


Eilen, 16.11.2010 täytti minun millenium-lapseni 10 v!
Tunnelman luomiseksi voit vaikka käynnistää musiikin ihan tästä vierestä, koiran tassun alta ;)
***
Eile, 16.11.2010 sai minu milleenium-laps 10 aastaseks !
Meeleolu loomiseks võid  esmalt panna koera käpa alt muusika mängima ;)

maanantai 15. marraskuuta 2010

Isänpäivänä. Isadepäeval

Isänpäivän vietto aloitettiin jo lauantaina, siitä yksinkertaisesta syystä, että Miehen vanhin poika ( joka mm viettii sunnuntaina 15v synttäreitä), joutui lähtemaan jo aikaisin sunnuntaina. Näin sitten päästettiin Mies Pojan kanssa lauantaina leffaan ja esivalmisteltiin nuorimmaisen kanssa (minun isommat lapset olivat oman isän luona) sinä aikana hieman arkista parempi päivällinen. Siinä samassa pyöräytettiin seuraavaksi päiväksi pieni täytekakkukin. Sunnuntaina kakku-aamiaisen jälkeen vietiin Poika  Kuopion junaan ja lähdettiin kolmestaan   jatkoille autoliikkeeseen... Eikös se ole just sellainen paikka minne isänpäivänä mennään miehen kanssa joka ajaa autoa ammatikseen!?... varsinkin kun autoliike tarjoa kakku-kahvit, foliopallot ja taikuri-Luttisen....
***
Isadepäeva veetmist alsutasime juba laupäeval, sel lihtsal põhjusel, et Mehe vanim Poeg (kel muideks oli pühapäeval 15 a sünnipäev), pidi juba pühapäeval varakult ära minema. Seega saatsime Mehe Pojaga laupäeval kinno ja jäime pesamunaga (minu suuremad lapsed olid oma isa juures) koju pisut pidulikumat söömingut ette-valmistama. Sama hooga tegime pühapäeva hommikuks valmis ka väikese tordikese. Pühapäeva hommikul, peale "tordist" hommikusööki viisime Poisi rongi peale ja läksime ise isadepäeva puhul auto-poodi...  Eks see ole just selline koht, kuhu isadepäeval minnakse mehega, kes on ametilt autojuht!?... eriti kui autopood pakub kohvi ja torti, folioõhupalle ja mustkunsti...
*******************************************
Näin alkoi isänpäivän aamu ulkona - kävin taas saunan lauteiden päällä kämmenen kokoisesta ikkunasta kuvaamassa... koettakaapas kuvitella ;))
***
Sedasi algas päris isadepäev õues - käisin jälle sauna lava pealt kämbla suurusest aknast pildistamas.. proovige vaimusimas ettekujutada ;))

Miesten (ainakin pienen osan) iloksi laitan loput kuvat sieltä autoliikkeestä... neljä viimeistä auto-kuva on Pohjoismaiden ainoasta sellaisesta autosta... hinta oli jotain 678000 euroa (jos muistan oikein, näin isojan numeroiden kanssa saatan mennä jo vähän sekaisinkin  ;)...  )
***
Meeste (no vähemalt väikese osa ) rõõmuks panen lõpud pildid autopoest... neli viimast auto-pilti on tehtud Põhjamaade ainukesest sellisest autost..  auto hinnasildil luges 678000 eurot (kui nüüd mäletan õieti, nii suurte numbritega võin ju kogemata sassi ka minna ;)...)





 Ja loppuun Luttisen miehekäs oivallus..
***
Ja lõpuks mustkunstnik-Luttise mehine mõttejooks..


Ehk siis nii :  "Mis juhtub, kui täispuhutud õhupall lahti lasta, enne kui sõlm sappa pandud!!?? 
Justnimelt!!!
Nüüd siis saate aru, miks beebide nabanöör ka nii kähku kinni sõlmitakse.."

lauantai 13. marraskuuta 2010

FOTOJAHT "Mälestuseks", Valokuvametsästys "Muistoksi"

Olen väga vilets koguma  mälestus-esemeid. Mul praktiliselt pole neid. Olen ilma kurbuseta visanud minema oma vanu päevikuid, luuletusi, käsitöid, pilte jms. Mälestused elavad minu sees. Nii palju kui neid on. Ega palju pole. Mäletan nii vähesid asju. Tavaliselt on nii, et kui keegi küsib, et kas mäletad, kuidas... siis mina ei mäleta. Muidu ma ka pole eriti minevikus sorija tüüp. Aga eks minugi elus on olnud  hetki, mis ikka ja jälle mõne lõhna, valguse, tunde, sõna, muusika või värvi ajendil meelde tulevad ja naeratuse näole toovad. Need on parimad mälestused ja nende ilusate hetkede mälestuseks (ja ka nene minu kadunud mälestuste mälestuseks) süütan täna küünla...
***
Olen erittäin huono kerämään muisto-esineita. Käytännössä minulla sellaisia ei oo. Olen surutta heittänyt pois omia vanhoja päiväkirjoija, runoja, käsitöitä, kuvia yms. Mulle kai riittävät muistot jotka on sisälläni. Niin paljon kun näitä nyt on. Ei oo paljon. Muistan niin vähän asioita. Yleensä kun joku kysy, että muistatko miten... niin en muista. Muutenkaan en tykkä kaivella menneisyydessä. Mutta kieltämättä on minunkin elämässä ollut hetkiä, jotka jonkun hajun, valon, tunteen, sanan, musiikin tai värin aihettamana muistuvat mieleen ja saavat hymyn naamalleni. Ne on ne parhaat muistot. Ja näiden muistojen muistoksi (myös näiden minun hävinneiden muistojen muistoksi) sytytän tänään kynttilän...


  ja panen siia paar pilti hetkedest, millest on jäänud vaid ilus mälestus.
***
ja laitan tänne pari kuvaa hetkistä, joista on jäänyt vaan kaunis muisto


Teiste teema lahendusi võid vaadata SIIT
***
Miten muut ovat käsitelleet aihetta, voit katsoa TÄÄLTÄ

keskiviikko 10. marraskuuta 2010

Lahja. Kingitus.

Ostin itselleni lahjan. En ole ikinä ostanut itselleni mitään niin kallista. Ei oikeastaan ollut varaa ostaa nytkään. Maksan tätä lahjaa seuraavat 11 kuukautta.
***
Ostsin endale kingituse. Pole kunagi midagi nii kallist endale ostnud. Ausalt öeldes polnud nüüd ka ressursse selle ostmiseks. Maksan seda kingitust järgmised 11 kuud.


En ole edes avannut vielä koko laatikkoa. Mies kävi sitä jo kurkaamassa, käskin laittaa takaisin laatikkoon. Avaan sen joskus, kun olen ihan yksin kotona... siihen saattaa mennä monta päivää, tai sitten ei... Vaikka minun taloudellinen tilanne kiristyy entisestä seuraavaksi 11 kk-ksi, olen lahjasta älyttömän iloinen.. ei väliä, ettei oo uusin ja paras mahdollinen, on kuitenkin iso harppaus eteenpäin edellisesta - EOS 350 kamerasta - joka kiltisti palveli minua yli 5 vuotta ja joka jää nyt  lähinnä lasten käyttöön. 
***
Ma ei ole veel karpi lahtigi teinud. Mees käis kaamerat juba piilumas, käskisin panna selle tagasi kasti. Avan selle kunagi, kui olen üksi kodus...  sinna võib minna mitu päeva, võib ka mitte..  Ja kuigi rahakoti nöörid tulebki järgmiseks 11 kuuks veel rohkem kokku tõmmata, olen kingituse üle ääretult rõõmus... ei ole tähtis, et pole kõige uuem ja parim võimalik aparaat, on igaljuhul suur samm edasi minu vanast EOS 350 kaamerast, mis teenis mind kenasti üle viie aasta ja mis nüüd jääb laste kasutusse...



tiistai 9. marraskuuta 2010

Toppahousuista pihamäntyyn. Talvepükstest hoovi-männini.

SUNNUNTAINA. Aamulla Myyrmäkihallin kirpparilta nuorimmaiselle toppahousut
***
PÛHAPÄEVAL. Hommikul Müürmäehalli kirbukalt pesamunale "vatipüksid"
 Heti sen jälkeen pakattiin kolme nuorinta tyttöä (äitiä ei valitettavasti enää tytöksi lasketa) autoon ja huristeltiin Seurasaareen; kahvit, mehut ja voileivät litistettynä minun pohjattomaan reppuun.
*** 
Kohe peale seda pakkisime kolm nooremat tüdrikut autosse ja vuristasime Seurasaarele, kohvid, mahlad ja võileivad minu põhjatusse seljakotti pressituna kaasas 





Oli taas ihan mukava reissu. Eväiden syönti meinasi kyllä käydä kohtalokkaaksi, kun sormet meinas jäätyä, mutta sehän vähän niinkuin kuuluu asiaan näin syksyisin..  ainakin meillä...
***
Oli jälle päris tore retk. Võileibade söömine oleks pea-aegu saatuslikuks saanud, sest sõrmed tahtsid vägisi ära külmuda, aga see omamoodi nagu kuulubki nende sügis-retkede traditsioonide hulka..  vähemalt meil...

 Sillä kaverilla ei oo ongelmia ulkona syömisen kanssa...
***
Sellel sellil pole väljas söömisega probleeme..

Ei se kylmyys meitä paljon haitannut, kas kun tiedettiin, että poikani (13v) jäi kotiin leipomaan pullia....
***
Ega see külm meid eriti seganud, eriti kui teadsime, et mu 13 a poeg jäi koju saiakesi küpsetama... :)
________________________________________________________________________

MAANANTAI.
***
ESMASPÄEV


 Aurinkoinen ja "rapea" :)
***
Päikseline ja "krõbe" :)

Huomenna meidän pihamännyllä  saattaa olla jo valkoinen hattu..
***
Võib-olla, et homme on meie hoovimännil juba valge müts...

sunnuntai 7. marraskuuta 2010

FOTOJAHT "Sügav", Valokuvametsästys "Syvä"

Üks sügavamaid asju, mida mina võin ette kujutada ja mida olen pisut kõrvalt näinud, on kurbus...  sügav kurbus, nii sügav, et võib jätkuda läbi elu. Eile veedeti Soomes hingede päeva... Sügavat kurbust pildile saada on raske. Aga usun, et eile nägin kalmistul sügavat kurbust. Vana mees hauakivi ees põlvili maas, sättimas küünalt ja silitamas hauakivi.. ja tema silmad... Mina ei söandanud aparaati välja võtta..
***
Syvimpia asioita, mitä pystyn kuvittelemaan ja mitä olen pikkasen nähnyt sivullisena on suru.. syvä suru, niin syvä, että se voi seurata läpi elämän. Eilen mekin, tuhansien suomalaisten tavoin, vietiin hautausmaalle kynttilä. Syvää surua on vaikea saada kuvattua. Uskon kuitenkin. että eilen sellaista näin. Vanha mies hautakiven edessä, asettelemssa kukkia ja silittämässä hautakivea.. ja ne hänen silmät... Minusta ei ollut ottamaan kuvaa..


Sügavaid tundeid on loomulikut teisigi, näiteks rõõm, kasvõi selle üle, et saab autos nii kähku varbad paljaks, et emme ei jõua isegi mitte "EI!" öelda..  :)
***
Syviä tunteitä on tietenkin muitakin, esimerkiksi ilo, vaikka siitä, että pysty autossa vetämään varpaat paljaaksi niin nopeasti, ettei äiti ehdi sanomaan edes "EI!".. :)


Sügavusega maadlejaid leiad juurde  SIIT
***
Syvyyttä löytyy myös TÄÄLTÄ

perjantai 5. marraskuuta 2010

Tekee ihmeitä! Teeb Imesid!

Siis, että tuntuukin hyvälle! Jo se, että sitä näkee vaan heiastuksena naapuritalon ikkunoissa, , tai erilaisena valona, tai aavistuksena. Aivan erilainen fiilis olla ja touhuta. Jotenkin tuntuu, että pahin pimeys on tältä syksyltä ohi.
***
On ikka mõnus küll! Juba seegi, et teda näeb ainult peegeldusena naabrimaja akendel, või erineva valgusena, või lihtsalt kumana. Uut energiat olla ja tegutseda! On tunne, et kõige hullem pimedus on selleks sügiseks möödas.

Siellä se on, se aurinko :)
***
Seal ta on, se päike :)



ei mulla muuta...
***
muud asja nagu polnudki

keskiviikko 3. marraskuuta 2010

Waiting for sun...

Pikkasen piristystä pimeisiin päiviin...
***
Pisut rõõmu pimedatesse päevadesse..


 Iltaisin poltettaan kynttilöita, näitä on mennyt jo kilokaupalla. Lapsetkin tuntuvat rauhoittuvan kynttilöiden valossa jotenkin ihan eri lailla. 
***
Õhtuti põletame küünlaid, neid ongi kulunud juba kilode kaupa. Lapsedki tunduvad rahunevat kohe, kui küünlad põlema pannakse.


Piristin itseäni ostamalla kameralle sellaisen hassun jalan, jonka voi kiertää vaikka jonkun oksan tms ympärille. Oli Anttilassa tarjouksessa. Ovh 24 €, tarjouslappu paketin päällä 14 € ja lopullinen hinta 10 €. Ei paha. Mut en ole oikein jaksannut  sen kanssa leikkiä. Odotan aurinkoa, vaikka muutamaksi minuutiksi päivässä.

maanantai 1. marraskuuta 2010

Pitäisikö jo soittaa poliiseille. Äkki peaks juba politseisse helistama.

Just näin mietittiin ykköskerroksen naapurirouvan kanssa tänään, joskus kello kahdeksan maissa illalla, kun meidän tytöt eivät ollut vielä tullut koulusta ja muutaman tunnin etsinnät eivät olleet tuottaneet tulosta. Eli minun 8v kakkosluokkalainen ja alakerran 7v ykkösluokkalainen olivat teillä tuntemattomilla. Ilman kännyköitä. Meidän tytön koulupäivä oli loppunut jo kahdeltatoista. Tässä kävi kieltämättä mielessä vaihtoehto, että ovatko tytöt nyt  karanneet maailmalle, kuten joskus ovat suunnitelleet... No, tehdän vielä yksi etsintä-kierros, päätettiin naapurirouvan kanssa silloin, kahdeksan maissa. Ja hyvä näin. Tällä kertaa tytöt löytyivät. Onnellisina ja tyytyväisinä kaupasta lehtihyllyn edestä, koulureput selässä, pipot hukassa. Viimeiset olivat jääneet jonnekin majaan... huomenna mennään sitten etsimään sitä majaa. Molemmalle tytölle on annettu kotoa selvät ohjeet, että koulusta tullaan suoraan kotiin, on melkein mysteeri, miten se aina unohtuu silloin, kun he ovat yhdessä (tämä kun ei ollut eka kerta...) !!?? Aikamoisia Peppi-Pitkätossun ja Pikku-Myyn sekoituksia. Tän päiväisen seuramuksena meidän tyttö ei pääse tällä viikolla tietokoneelle. Lupasin hänelle myös vuoden lopussa jonkun kivan pikku yllärin, jos tulee joka päivä koulusta suoraan kotiin.  Eli piiskaa ja porkkanaa. Katsotaan miten menee.. Huokaus...
***
Just nii mõtlesime esimese korruse naabriprouaga umbes kella kaheksa paiku õhtul, kui meie tirtsud ei olnud veel koolist koju jõudnud ja mitme tunnised otsingud polnud tulemusi toonud. Minu 8a teiseklassi tirts ja esimesekorruse 7 a esimeseklassi tirts olid kusagil seiklemas. Telefone neil kaasas polnud. Meie tirtsu koolipäev oli lõppenud juba kell 12. Pean tunnistama, et meeles käis ka see variant, et tirtsud on nüüd jalga lasknud, nagu nad kunagi varem plaanisid... Käime ja otsime veel ühe tiiru, otsustasime kella kaheksa paiku naabriprouaga. Seekord leidsin tirtsud üles. Olid rõõmsate ja rõõskadena poes ajakirjade riiuli ees, koolikotid seljas, mütsid kadunud. Need viimased olid jäänud kusagile onni... Homme läheme siis seda onni otsima. Mõlemale tüdrukule on kodust antud selge käsk peale kooli otse koju tulla. On omamoodi müsteerium, et mismoodi nad selle suudavad ära unustada pea alati, kui nad koos on (tänane polnud kahjuks esimene kord) !!?? Nagu Pipi Pikksuka ja Väikese-Myy omadused oleks neisse mõlemasse kokku pandud. Tänase seikluse "tulemusena" ei pääse meie tirts sel nädalal arvutisse. Kui aga suudab nüüd iga päev kenasti koolist otse koju tulla, saab aasta lõpus ühe toreda väikese üllatuse. Piitsa ja präänikut. Eks näis, kas töötavad... Oeh...

Rakas tyttöseni, sait minut tänään huolestumaan...
**
Kallis tirtsuke, panid mind täna muret tundma...

Lentävät matot. Lendavad vaibad

Eilen keskellä päivää näyttivät meidän matot siltä, kun olisivat halunneet lentää pois. En ihmettelee, olo olikin pesun jälkeen varmaan aika kevyt :) Mies osti keväällä koneen ( Kärcherin pesevä imuri / painehuuhtelulaite ), jolla saadaan itse pestyä matot, sohvat ja autonpenkit. Nyt oli jo kolmas kerta tän vuoden aikana, kun pestiin matot ja sohvat ja kyllä  huomaa - verrattuna ekan pesukertaan jäi huuhteluvesi aika paljon puhtaammaksi. Positiivinen  yllätys tuli myös silloin, kun mies päätti laittaa koneen i-renttiin vuokrattavaksi - sille onkin ollut ihan kivasti kysyntää, ja nyt jo lähes viikottain on laite käynyt jelppaamassa muita ihmisiä! Katsoin, että onko mulla jossain siitä koneestakin kuva...  No eipä ollut pelkästä koneesta. Mies kun yleensä näitä koneita käyttää (pitäähän kerrostalomiehilläkin olla omat koneet), niin oli hänkin jäänut jokaiseen kuvaan
***
Eile keset päeva nägid meie vaibad välja, nagu tahaks lendu tõusta. Mis seal imestada, eks neil oligi olemine peale pesu palju kergem :) Mees ostis kevadel masina (Kärscheri pesev imuri ), millega saame ise oma auto istmed, diivanid ja vaibad puhtaks pestud. Nüüd oli juba kolmas kord selle aja jooksul, kui kodus suurema pesemise ette võtsime - ja peab ütlema, et  loputusveest on näha, et polnud esimene kord - esimese korra järel oli loputusvesi ikka päri kole kohe, nüüd oli ainult natukene värvunud. Positiivselt üllatusime ka siis, kui mees  otsustas hakata masinat välja rentima - viimasel ajal ongi masin olnud pea iga nädal kellegi teise kodus puhtust loomas. 
Proovisin leida masinast mõne pildi, aga polnudki sellist kus ainult masin peal oleks. Kuna mees meil seda põhiliselt kasutab (eks paneelmajade meestel peavad ju ka ikka mingid omad masinad olema), siis oli ta iga masinast tehtud pildi peal...