lauantai 9. maaliskuuta 2013

Sweet saturday

Yksi parhaista tavoista aloitaa lauanataipäivää - muiden nukkuessa hiipiä keittiöön, kaivella esille kamera ja kameranjalka ja leikkiä hetki valokuvaajaa; mässäillä muodoilla, väreillä, valolla ja tunnelmilla. Tänään ei tarvinnut miettiä kohdettakaan,  naistenpäiväksi kotiin tullut kukka oli ihan selvästi odottanut koko pitkän yön mahdollisuutta tulla kuvattuksi.
***
Üks parimaid viise alustada laupäeva - hiilida kööki siis, kui teised veel magavad, otsida välja kaamera ja kaamerajalg ja mängida hetk fotograafi; vaadata maailma värvide, vormide, valguse ja meeleolude kaudu. Täna ei olnud vaja objekti üle pead murda, naistepäevaks koju tulnud potilill oli täiesti selgelt oodanut kogu pika öö seda haruldast võimalust tulla pildistatuks .


Myöhemmin sitten ulos ja baanalle, sorry, metsään. Sain houkuteltua nuorimmaisen mukaan (siitä kohta tarkemmin), onneksi, koska nyt  ei tarvinnut seisoskella pihalla ja katsella puolitoista tuntia kun toinen keinuu, tai kiipeilee, tai kaivelee lunta. 
***
Hiljem siis õue ja metsa! Sain pesamuna kaasa meelitatud (sellest ka varsti lähemalt), õnneks, sest nüüd mul siis polnud vaja seista poolteist tundi õuepeal ja vaadata kuis teiene kiigub, ronib, või lund kaevab.





Meillä olikin oikein hauska! Keksien ja pikkuhommien voimalla kiivettiin vuoria  (no joo, lue: lumikasoja ja mäennyppylöitä), kuljettiin metsässä kapeita koiranpolkuja ja otettiin kuvia.  Lähdettään kuulemma pian uudestaan, mukaan otetaan vaan kunnon kassi kekseille ja kuvausrekvisiitalle, kun osa näistä viimeisistä oli jatkuvasti jossain hangessa. Rekvisiittaakin pitää kuulemma ottaa mukaan paljon, paljon enemmän, esimerkiksi helmiä ja legoja ja vaikka joulukoristeita ja Viville oma kamera, ettei tarttis äidiltä lainata :)
***
Meil oli täitsa lõbus! Küpsiste ja väikeste ülesannete abil ronisime üle mägede (no jaa,  loe: lumehunnikute ja väikeste küngaste), kõndisime hangede vahel koerte(pissitamis)radadel ja tegime pilti. Kuulsin just natuke aega tagasi, et varsti läheme jälle, et kaasa peame võtma ainult palju suurema koti küpsistele ja pildstamise rekvisiitidele ( sest need tahtsid meil kogu aeg kusagile lumme kukkuda) ja et  rekvisiite peab ka ikka palju rohkem olema , näiteks pärleid ja legosid ja kasvõi jõuluehteid ja Vivile oma fotokas, et  ei peaks kogu aeg emme aparaati  laenama.


Tällä kertaa oli siis sellaista rekvisiittaa (kahdessa seuraavassa kuvassa) tytön iloksi mukana. Hän sai etsiä näille hyviä paikkoja ja sellaisia piiloja, mistä ne vaan vähän näkyy. Jotenkin näistä kuvista tuli vähän pääsiäisfiilis, vähän liian luminen vaan :)
***
Seekord meil oli siis  tirtsu rõõmuks kaasas sellist rekvisiiti (kahel järgmisel pildil). Tirts pidi otsima neile häid kohti ja selliseid peidupaiku, kust neid vaid vähe näha. Neist piltidest tuli selline lihavõttepühade tunne, natuke liiga lumine ainult :)




Kotona odottivat lauantaiherkut. Ai, paljon vai!? No ei mun mielestä... (onko joku muka puhunut jossain jollekin jostain karkkilakosta.. no huh,  tais olla mun näköinen vaan)
***
Kodus ootasid laupäevamaiused. Et on palju või!? Minu meelest sugugi mitte..  (kas keegi on kusagil rääkinud midagi mingist kommistreigist..no hoh,  ilmselt mõni minu teisikutest)



2 kommenttia: