lauantai 13. marraskuuta 2010

FOTOJAHT "Mälestuseks", Valokuvametsästys "Muistoksi"

Olen väga vilets koguma  mälestus-esemeid. Mul praktiliselt pole neid. Olen ilma kurbuseta visanud minema oma vanu päevikuid, luuletusi, käsitöid, pilte jms. Mälestused elavad minu sees. Nii palju kui neid on. Ega palju pole. Mäletan nii vähesid asju. Tavaliselt on nii, et kui keegi küsib, et kas mäletad, kuidas... siis mina ei mäleta. Muidu ma ka pole eriti minevikus sorija tüüp. Aga eks minugi elus on olnud  hetki, mis ikka ja jälle mõne lõhna, valguse, tunde, sõna, muusika või värvi ajendil meelde tulevad ja naeratuse näole toovad. Need on parimad mälestused ja nende ilusate hetkede mälestuseks (ja ka nene minu kadunud mälestuste mälestuseks) süütan täna küünla...
***
Olen erittäin huono kerämään muisto-esineita. Käytännössä minulla sellaisia ei oo. Olen surutta heittänyt pois omia vanhoja päiväkirjoija, runoja, käsitöitä, kuvia yms. Mulle kai riittävät muistot jotka on sisälläni. Niin paljon kun näitä nyt on. Ei oo paljon. Muistan niin vähän asioita. Yleensä kun joku kysy, että muistatko miten... niin en muista. Muutenkaan en tykkä kaivella menneisyydessä. Mutta kieltämättä on minunkin elämässä ollut hetkiä, jotka jonkun hajun, valon, tunteen, sanan, musiikin tai värin aihettamana muistuvat mieleen ja saavat hymyn naamalleni. Ne on ne parhaat muistot. Ja näiden muistojen muistoksi (myös näiden minun hävinneiden muistojen muistoksi) sytytän tänään kynttilän...


  ja panen siia paar pilti hetkedest, millest on jäänud vaid ilus mälestus.
***
ja laitan tänne pari kuvaa hetkistä, joista on jäänyt vaan kaunis muisto


Teiste teema lahendusi võid vaadata SIIT
***
Miten muut ovat käsitelleet aihetta, voit katsoa TÄÄLTÄ

13 kommenttia:

  1. Väga armsalt lahti harutatud teema!

    VastaaPoista
  2. Jah, ja see küünlapilt on ka lummavalt ilus.

    VastaaPoista
  3. Natuke palju on viimane sharpi saanud.. aga muidu lahe pildilugu :) ( nb. tekstita seekord)

    VastaaPoista
  4. killuke - tänan!

    Köögikata - minu lemmik küünla-alus.. :)

    Pildimasinaga - VirtualStudio (tasuta tarkvara) filtreid proovisin.. :)

    isehakanud lillekasvataja - eks sarnaseid kohti on vast hulgim.. need on Helsingi Seurasaarest

    VastaaPoista
  5. Ehh, kui mina oskaks/suudaks köik vanad mälestusesemed ja pudinad välja visata! Imetlen neid inimesi siiralt.
    Ära vöiks anda, kui oleks kellele, aga vaat roppu prygikonteinerisse ei suuda visata. Mis pöleb, seda pöletan, aga muu?

    VastaaPoista
  6. vuuduu - minu meelest on jälle hea, et on inimesi, kes neid mälestusesemeid koguvad ja tulevatele põlvedele jätavad - alati on olnud ja tuleb olema neid, kes vanu asju armastavad. Ja pealegi, kui need vanad mälestusesemed ja pudinad on kord armsaks saanud, siis las nad olla olemas! Mina olen ilmselt nii võrd pinnapealne inimene, et minu südameni pääsevad väga vähesed asjad ;)

    VastaaPoista
  7. Mis puudutab vanu esemeid vms, siis ma ei suuda kunagi midagi ära visata. Mõtlen, et ÄKKI kunagi läheb vaja või hea meenutada või ... Ja siis neid muudkui kuhjub ja kuhjub.

    Aga küünlaga pilt meeldib mulle ka. See tundub lausa ruumiline. ;)

    VastaaPoista
  8. Mina ei suuda visata... põen seda vähestki, mis mingi emotsiooni ajendil sai visatud sai. Et lõpp minevikuga :) Nüüd on niii kahju...
    Aga küünlaga pilt on lemmik!

    VastaaPoista
  9. ma olen ka korjaja tüüp, seega raske igasugu asju prügikasti saata, kuigi olen seda julmalt teinud.
    mälestused hetkedest on aga jah, kõige kaunimad.
    viimane eriti.

    VastaaPoista
  10. see vees sädelev mälestus on ju võrratu

    VastaaPoista
  11. Küünal on kõige klassikalisem mälestuse instrument.

    VastaaPoista
  12. Küünla võbisevat leeki kui ajahetke meenutamiseks sobivaimat on raske leida.

    Päikesesillerdus veepinnal ei suuda võistelda sügisese raskhalli pilvega.
    Ometi on need kui tervikud, täiendades teineteist.

    VastaaPoista