Olen väga vilets koguma mälestus-esemeid. Mul praktiliselt pole neid. Olen ilma kurbuseta visanud minema oma vanu päevikuid, luuletusi, käsitöid, pilte jms. Mälestused elavad minu sees. Nii palju kui neid on. Ega palju pole. Mäletan nii vähesid asju. Tavaliselt on nii, et kui keegi küsib, et kas mäletad, kuidas... siis mina ei mäleta. Muidu ma ka pole eriti minevikus sorija tüüp. Aga eks minugi elus on olnud hetki, mis ikka ja jälle mõne lõhna, valguse, tunde, sõna, muusika või värvi ajendil meelde tulevad ja naeratuse näole toovad. Need on parimad mälestused ja nende ilusate hetkede mälestuseks (ja ka nene minu kadunud mälestuste mälestuseks) süütan täna küünla...
***
Olen erittäin huono kerämään muisto-esineita. Käytännössä minulla sellaisia ei oo. Olen surutta heittänyt pois omia vanhoja päiväkirjoija, runoja, käsitöitä, kuvia yms. Mulle kai riittävät muistot jotka on sisälläni. Niin paljon kun näitä nyt on. Ei oo paljon. Muistan niin vähän asioita. Yleensä kun joku kysy, että muistatko miten... niin en muista. Muutenkaan en tykkä kaivella menneisyydessä. Mutta kieltämättä on minunkin elämässä ollut hetkiä, jotka jonkun hajun, valon, tunteen, sanan, musiikin tai värin aihettamana muistuvat mieleen ja saavat hymyn naamalleni. Ne on ne parhaat muistot. Ja näiden muistojen muistoksi (myös näiden minun hävinneiden muistojen muistoksi) sytytän tänään kynttilän...
ja panen siia paar pilti hetkedest, millest on jäänud vaid ilus mälestus.
***
ja laitan tänne pari kuvaa hetkistä, joista on jäänyt vaan kaunis muisto
Teiste teema lahendusi võid vaadata SIIT
***
Miten muut ovat käsitelleet aihetta, voit katsoa TÄÄLTÄ
Väga armsalt lahti harutatud teema!
VastaaPoistaJah, ja see küünlapilt on ka lummavalt ilus.
VastaaPoistaNatuke palju on viimane sharpi saanud.. aga muidu lahe pildilugu :) ( nb. tekstita seekord)
VastaaPoistaKuidagi tuttavad tunduvad need kohad ...
VastaaPoistakilluke - tänan!
VastaaPoistaKöögikata - minu lemmik küünla-alus.. :)
Pildimasinaga - VirtualStudio (tasuta tarkvara) filtreid proovisin.. :)
isehakanud lillekasvataja - eks sarnaseid kohti on vast hulgim.. need on Helsingi Seurasaarest
Ehh, kui mina oskaks/suudaks köik vanad mälestusesemed ja pudinad välja visata! Imetlen neid inimesi siiralt.
VastaaPoistaÄra vöiks anda, kui oleks kellele, aga vaat roppu prygikonteinerisse ei suuda visata. Mis pöleb, seda pöletan, aga muu?
vuuduu - minu meelest on jälle hea, et on inimesi, kes neid mälestusesemeid koguvad ja tulevatele põlvedele jätavad - alati on olnud ja tuleb olema neid, kes vanu asju armastavad. Ja pealegi, kui need vanad mälestusesemed ja pudinad on kord armsaks saanud, siis las nad olla olemas! Mina olen ilmselt nii võrd pinnapealne inimene, et minu südameni pääsevad väga vähesed asjad ;)
VastaaPoistaMis puudutab vanu esemeid vms, siis ma ei suuda kunagi midagi ära visata. Mõtlen, et ÄKKI kunagi läheb vaja või hea meenutada või ... Ja siis neid muudkui kuhjub ja kuhjub.
VastaaPoistaAga küünlaga pilt meeldib mulle ka. See tundub lausa ruumiline. ;)
Mina ei suuda visata... põen seda vähestki, mis mingi emotsiooni ajendil sai visatud sai. Et lõpp minevikuga :) Nüüd on niii kahju...
VastaaPoistaAga küünlaga pilt on lemmik!
ma olen ka korjaja tüüp, seega raske igasugu asju prügikasti saata, kuigi olen seda julmalt teinud.
VastaaPoistamälestused hetkedest on aga jah, kõige kaunimad.
viimane eriti.
see vees sädelev mälestus on ju võrratu
VastaaPoistaKüünal on kõige klassikalisem mälestuse instrument.
VastaaPoistaKüünla võbisevat leeki kui ajahetke meenutamiseks sobivaimat on raske leida.
VastaaPoistaPäikesesillerdus veepinnal ei suuda võistelda sügisese raskhalli pilvega.
Ometi on need kui tervikud, täiendades teineteist.